"Ma imen endasse suve nagu metsmesilane mett. Ma korjan ta kokku suureks suvekänkariks, millest hakkan elama siis... siis, kui suvi on otsas. Kas sa tead ka, mis selles känkaris sees on?" Ning ta kirjeldas seda Birkile. "See on niisugune tohutu päts päikesetõusudest, ja marjadega mustikavartest, ja tedretähtedest sinu kätel, ja õhtusest kuupaistest jõe kohal, ja tähistaevast, ja keskpäevaleitsakust metsa kohal, kus päike soojendab mände, ja õhtustest vihmasabinatest, ja oravatest, ja rebastest, ja jänestest, ja põtradest, ja kõigist metshobustest, keda me tunneme, ja meie ujumistest, ja metsas ratsutamistest, nojah, nagu sa kuuled, on see üks tohutu suur päts kõigest, mille nimeks on suvi"."
(A. Lindgren "Röövlitütar Ronja")
Foto: Karole Kutsar
Comments