Tutvusin Sallyga. Lõuna-Itaalia mägikülas Voltura Irpinas on umbes kolm tuhat elanikku, väärikaim ning lugupeetuim neist on umbes seitsmeaastane koer Sally. Sally paistab silma vagaduse ja jumalakartlikkusega, sest nimelt käib ta iga päev usinasti kirikus, ei puudu üheltki jumalateenistuselt ning kui kirikus toimub mõni kontsert, istub või lesib Sally dirigendi jala juures. Sally on võtnud enda kanda ka ülesande saata viimane kui üks igavestele jahimaadele suunduv külaelanik isiklikult teele. Niipea, kui külakeses keegi sureb, on Sally platsis, valvab lahkunut, aitab perel leinata ja osaleb matustel. Nii ta siis tiirleb seal perest peresse, käpad tihkelt tööd täis, sest külaelanike keskmine vanus on kaunis kõrge.