Ma olen oma elu jooksul päris mitut pilli mängima õppinud ja tean hästi, kui oluline on algusetapis leida ja hoida motivatsiooni, tegutseda süsteemselt ning pidada ennastsalgavalt kinni distsipliinist. Seepärast olingi väga rõõmus, kui Cätlin pakkus mulle võimaluse illustreerida ja kujundada enda kirjutatud näpunäited neile, kel soovi pillimängu õppida, kuid puudu jääb kas julgusest, oskusest kusagilt pihta hakata või teadmistest, kuidas pilli harjutada. Selleks sündis minu pliiatsist üks ruuduline kassivolask, kes koos erinevate pillidega läbi harjutuspäeviku kõik Cätlini poolt soovitatu korralikult kaasa teeb.
Multiinstrumentalist ja kogenud pilliõpetaja Cätlin on kirjutanud harjutuspäeviku lihtsalt, ausalt ja soojalt. Kindlasti võiks see julgustada igas vanuses muusikahuvilisi. Ilmselt ei saa küll keskeas alustavast viiulimängijast enam ERSO kontsertmeistrit, kuid selleks, et muusikast ja pillimängust rõõmu tunda, ei ole kunagi liiga hilja. Siinkohal meenus mulle lugu vanast mehest, kes, kui Põltsamaa muusikakool täiskasvanute õppe avas, uksest sisse astus ja teatas, et tema eluunistus on õppida akordionil "Läänemere laineid" mängima. Mees käiski seni usinasti tunnis, kuni lugu piisavalt kenasti välja tuli ning ma olen täiesti kindel, et temast sai paugupaelt vähemalt kohalike pensionäride klubi staar, kes igal piduõhtul hoogsalt lõõtsa vuhistas ning keda prouad, pead viltu, heldinult vaatasid. Selliste hetkede nimel tasub pill kätte võtta, eksole!
Comments