Olge ettevaatlikud, kui te mulle mõne ettepaneku teete, sest mul on kalduvus huvitavatele väljakutsetele kohe krapakalt "jaa" öelda. Isegi, kui mul teinekord antud hetkel veel õrna aimugi ei ole, kuidas täpselt ma ühe või teise ülesande lahendan. Nii juhtus ka sel päeval, kui Sirje Agan-Liive küsis, et kas ma oleksin nõus tema raamatu kujundajaks hakkama. Tema esimese raamatu! Ma tundsin end nagu mees, kellelt kord päriti, et kas ta klaverit mängib ja kes vastas, et ta ei tea, sest ta ei ole kunagi proovinud. Noh, ma ei olnud ju ka ilmaski proovinud, kuidas on üht raamatut kujundada ja seepärast ma ju ka ei teadnud, kas ma seda ikka oskan või mitte. Eelnimetatust hoolimata ei hakanud ma siiski pikemalt puiklema. Tegelikult ei hakanud ma üleüldse puiklema, sest olin juba ammuilma tahtnud raamatu kujundamises oma käe valgeks saada. Päris segane ma nõustumise hetkel siiski ka ei olnud, sest teadsin, et kui jänni jään, siis otsin abi kelleltki, kes on varasemalt mõne kujundustööga korralikult maha saanud. Äärmiselt vastutusrikkaks tegi minu debüüdi kujundajana tõsiasi, et "Ma käin juba koolis!" räägib Sirje lastest ning raamatu toredate illustratsioonide autor on peategelane Ott ehk kirjaniku noorim poeg Roland ise.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et raamat sai igati uhke! Tegemist on muheda looga seitsmeaastaseks olemisest ja kooli minemisest. Julgen kinnitada, et lugesin töö käigus seda teksti vähemalt sama palju kordi, kui ma omal ajal tundlikus eas Jane Austenit studeerisin. Trükikojast ootasin raamatut väikesel hingevärinal, et kas kõik sai lõpuks ikka õigele kohale ja õiget värvi ja õige suurusega. Sai!
Suur tänu Sirjele ja Rolandile, kes mind usaldasid ja neile nii olulise raamatu minu kätesse andsid! Aasta õpetaja tiitli omistasin ma oma mõtteis Toomas Loidele, kes mulle kannatlikult InDesigni programmi õpetas.