Esimene kassipilt

Igaühe elus saabub kord päev, mil ta postitab oma esimese kassipildi. Isegi, kui ta on varasemalt käsi südamel endale vandunud, et vot seda tempu ta mitte iilagi mitte mingil juhul ei tee. Sest tegelikult talle ju ei meeldigi eriti kassid. Ta on ju rohkem nagu koerainimene. Ja siis silmab ta ühel õhtul pahaaimamatult kodu poole lonkides seda mõtlikku kassiniru aknast välja vahtimas, unustab kõik endale suure suuga antud lubadused ning kukub klõpsima sellise innuga, et toas olev kassiomanik juba kergelt rahutuks muutub ja kardina vahelt ettevaatlikult piiluma tuleb, et kes see napakas seal luurab. A kass lihtsalt haigutab selle peale laialt. Nii on.